Tuesday, November 27, 2007

kakuke

müüdil, nagu läheksid jalad kõige viimasena peenikeseks, pole tõepõhja all.
raske on küll nendega jah, aga kõige visamalt kaob siiski ploom. tekib teine esimesena ja lahkub viimasena.
kusjuures pirn olla on palju parem variant kui õun.

naisgeeniga tegelemise kõrvalnähud

rahvaluule räägib, et üks keskmiselt epu naine sööb oma elu jooksul ära 7 kilo huulepulka. ma loodan, et see ikka organismist välja ka miskitpidi tuleb, mitte kuskile makku kinni ei kallerdu. kuigi see seletaks, miks vanast peast paksuks minnakse.

aga mehed ei peaks nii muretud olema midagi - ka teie saate oma osa ;)

Wednesday, November 21, 2007

ülla-ülla

raha teeb imesid.
võid olla kasvõi kosmonaut.

Tuesday, November 13, 2007

mõtisklege edasi

teatan ametlikult, et kui teil on vaja nõustamisteenust naisest/mehest lahkumineku puhul, siis mina ei ole mingi abiventiil. minu poole pole enam mõtet enam oma eraeluliste haladega pöörduda. kui olla ei oska, siis on oma viga.

vahelduseks võiks oma peaga ka mõelda.

p.s. ja mida te mõtlete, kui saadate oma naise Hiinasse ja tulete msn-is sellest rääkima?

uus projekt: räimed paneme vööri

on käivitunud uus projekt, mis seisneb aasta otsa lolli mängimises ja analüüsis, kui kaugele võib lolli mängides välja jõuda.
see napp aeg, mil projekt on elujõuliselt käigus olnud, on elu näidanud, et väga kaugele.

ei ole vaja pasunasse röökida

nüüd ma panen küll uksele sildi: mardisandid, minge perse.
ja kui isegi suudavad sisse imbuda, jagan mürgitatud komme.
las surevad kuskil mujal teises korteris.

Saturday, November 10, 2007

ah?

kaua võib suur mees karusellipiletit müüa?

salatoru

kuna kassasabad on meil nii pikad nagu nad on, siis õnneks on hakatud mõtlema ka klientide meelelahutamisele. sest kus see kõlbab kui kannatus katkeb ja korv davaariga jäetakse suvaliselt vedelema.

molutades ükspäev Maksimarketi kassasabas ning uurides elu ja inimesi, märkasin, kuidas müüja võttis ühtäkki paki viiesajaseid, toppis need spets purki, keeras kaane peale, pani kassa juures asuvasse vertikaalsesse, ütleme et ventilatsioonitorusse, ning rahapurk sõitis viuhhh lae alla ja läinud ta oligi. mina ja üks sabas seisev mees olime ainukesed, kes seda skeemi tähele panid ja siis me seal seisime nagu kaks lambaantsu, suud lahti. et wtf. müüja märkas, et me vaatame ja naeratas kavalat. ma kohmasin, et kaval süsteem siin teil. mees toibus kiiremini ning lisas, et toru teine ots läheb talle autosse.

laealune oli ventilatsioonitorusid täis muideks.
ja kõige jämedamas torus oli raudselt maksimarketi peadirektor, kes hoidis kilekotti augul ees :)

noorus pole siiski igavene

keska ajal vist (või oli juba põhikoolis) oli Tartu Virgo legendaarne kuju.
sest praktiliselt iga päev oli ajalehtedes uudis, et tüüp oli jälle kuskil käinud - ja oli jälle varastanud.
ja kinni ei saanud panna, sest oli alaealine.
siis selgus, et klassiõe õde töötas Tartus miskis arengupeetusega laste hooldekohas, millel oli seos ka Tartu Virgoga ja et kogu Tartu linn ootavat pikisilmi, millal ometi tüübil ükskord see sünnipäev tuleb ja saab ta reaalselt vastutusele võtta oma pännamiste eest.
noh ja see aeg tuli lõpuks.

aga täna sain teada, et tüüp olla välja saanud.