paralleelmaailmad

oma viimase öösõidu ajal pidin äärepealt teelt välja roolima.
tartlased oli oma Selveri põmst öö jooksul teisele poole teed kolinud.
sõites vaatad, et oled sattnud mingisse paralleelmaailma ja aega otsustamiseks on liiga vähe ning siis sa nagu sõidad sellest maru käpelt läbi ja satud tagasi oma vanasse värki.
teine selline teise dimensiooni sattmise tunne oli ühel pühapäeva hommikul, mis polnudki enam niiväga hommik kui autobussikoondise ja Kadaka Selveri ristmikul, nii kaugele kui silm ulatus, olin ainus auto.

aastat kokkuvõttev pilt

pildil käib siis kas rasvaimu või heroiini süstimine

püronänn

revideerides eile selle raketikoti sisu - see on täiesti hämmastav, millised fantastilised nimed on pürotoodetel!

näiteks:

Dracula Fantasy Lights
Nitro
Kuldne Finaal
Juubeli
Vesuuv
Virmalised
Paabulinnu Show
Suur Puukast
Õhtu Üllatus
Äge Pauk
Legendaarne Mulk
Katjuusha
Hõbevurr
Pragina Vulkaan

ja imho top1 nimi:

Naabrimehest Parem

käsi kilekotti ja rakett pihku

ostsin täna poest kotitäie pürotehnikat

a man’s got to know his limitations

on aeg uuteks väljakutseteks

mormoonindus oli algajatele.
nüüd võiks mõni Opus Dei jünger helistada.

ai sa kurat

ükspäev helistas mulle üks väga entusiastlik usklik. selline tubli usa-lane, kes on võtnud vaevaks eesti keelt purssida. mormoon või kes ta oli. need, kes peavad laia ilma minema oma värki levitama. küsis, et mida ma usust arvan. ütlesin, et midagi ei arva. et elu sujub enamasti iseenesest ja mina väga vahele segama ei pea. a ma ei viitsinud taga üldse usust rääkida. hoopis uurisin, et kas nad tõesti peavad selle keele ära õppima, kuhu nad missioonile suunduvad. ta väitis, et ei pea. siis küsisin, et kust üldse tuli selline briljantne idee eestisse tulla - et eesti on ju religiooni suhtes kõige ükskõiksem koht maamuna peal. ja tüüp ütles, et talle tundub ka nii. aga lõpuks ta väsis ikka väga ära ja suht kindel, et edaspidi helistab kellelegi teisele.

a see tõi mulle meelde mu vana ülemuse, kes oli kuskil Balti jaama juures mingi usuperekonna kätte sattunud ja nood olid talt küsinud, et kas teie meelest pole maailmas liiga palju katastroofe ja sõdasid. Ülemus oli vastanud, et kahju, rohkem võiks olla. selle peale oli naispool halisema hakanud.

ja siis teine lugu oli see, kuidas mingid vahitornlased olla tulnud Juku-Kalle Raidi ukse taha ja alasti Merle Jääger oli ukse lahti teinud. vahitornlased olid ajakirjad laiali loopinud ja sajatades minema jooksnud.

piire tunnetamas

Tee selgeks, kus on su piirid. Ja siis ära tee neist väljagi.

Tee selgeks, kus on teiste piirid.
Ja siis ütle neile seda.

et te teaks

there's no such thing as "out of the blue"

ma tahaks oksendada vol. 2

mängudes, mida keegi kunagi ei õpeta, järgnes näidispoomisele etalontimurlase premeerimine tema kõhu täissöötmisega. timurlase poolt toodetud kasu oli toitmiseks kulutatud summaga samas mastaabis nagu Eiffeli torn toaantenniga.

meenus üks jõul, kui parim müügimees sai teenete eest spordikoti, mis nägi nii hale välja, et spordiklubis oleks sellega raudselt põlu alla sattunud.

kuu pilt

korporatsioonipoliitika ehk mängud, mida keegi sulle ei õpeta

ma tahaks oksendada

perse, perse, perset

avastasin praegu, et olen omale õigekeelsussõnaraamatu salvestanud bookmarksidesse vahetult peale sõna perse käänamise uurimist ...
käänatakse muide nagu sõna aine.

Gennadi-duratchok

ühel ööl äratas Gennadi jumala hääl ja ütles: "Gennadi, sa saad oma mikrobussi käima kui lähed ja lükkad seda kohe praegu seal hoovi lõpus selle 16 meetri pikkuse kaldtee peal mis viib garaaži."
Gennadi tõmbas kohe trussad jalga, võttis võtmed ja läks.
ajas hoovis auto välja ja kukkus lükkama.
see, et garaažiuks kaldtee lõpus kinni oli, Gennadit eriti ei morjendanud.
veidi morjendas uks hommikul enne seitset kohalejõudnud kiirabi, paari nägu, kel oli vaja oma autoga päeva alustada ja paar päeva hiljem ka kuute jotat, kes tulid uut asemele keevitama.

kõige diibim koht korteris

kunagi oli mul hullult jumekas plaan tekitada kempsu raamaturiiul.
aga nagu öeldakse: turusituatsioon muutus.
nüüd on asjalood sedasi, et ma meisterdasin omale pellerisse kingalao :)

no sht

keegi käpik tegi omale perekooli konto.
minu emailiga.

tropikari

mul on pankadest ikka elu kopp ees. iga jumala kuu kaob arvelt terve hunnik raha paari eegi kaupa teenustasudena, aga intress on kuratteabmis. algselt oli panganduse põhimõte, et pank maksab mulle peale, et oma raha seal hoiaksin. ja täna pean ise oma raha kasutamise eest peale maksma!
peaks hakkama nõudma õppe- ja eluasemelaenu maksmise võimalust kaardiga (ja maksta siis soovitatavalt konkureeriva panga kaardiga) ja pank ei tohi laenumakset kaardiga tasudes tõsta :)

aga jah, lõbutsemiseks peab ikka jätma palju suurema osa kui toiduks, sest see motiveerib mind hästi ja probleemivabalt elama :)

metsik hullu geen

seoses ühe lõpuga tuli mulle meelde üks koht Vahingu raamatust, kuidas mingi läti humanitaar oli Moskvas, dissertatsiooni esimene eksemplar kotis, öö läbi mööda Sadovaja Kaltsod kõndinud. eufooriast või nii. Kaltso läbimiseks kulunud mingi viis tundi. siis läinud metroosse ja hakanud mööda Oktjaberskaja liini ringiratast sõitma. iga paari jaama tagant äratanud teda keegi ülesse ja küsinud, et kas tema jaam ei ole juba möödas. ja sedasi ei saanudki lätlane magada.

meeste visioon heast elust

et nad peavad saama rahulikult teleka ees diivanil lösutada.
õlle või veiniga.
muidu lähevad närviliseks.
või siis üldse ära mõne teise diivani peale vedelema.

njahh

õu well, eksisteerib mingi paralleelmaailm, kus ma mängin tennist ja käin arctic spordis spinningus. ja tuttavad küsivad, olin see ikka mina. tundub, et keegi on kõrvalt pannud.
võiks mingi aeg kokku saada.
vaataks, mis sarnast ja mis mitte.

pool tundi puhast möga klapiga telefoniga

hambutu, peast suht ohoo vend räägib üle trolli moblaga:
kle, kus sa oled? ah, "Kosmose" juures? no ma ise sõidan praegu Õismäele, nr.7 trollis, mul kästi välja uurida selle kardiasja kohta. No ma praegu sõidangi ise õismäe poole, siin on praegu Lille peatus, tead küll, enne selverit. Ja kus sa ise oled? A - "Kosmose "juures. Tead, sealt "Kosmose" juurest saad sa 6-ga õismäele. Eino, lähed üle tee sinna bussipeatusesse. Sealt läheb teisi asju ka, aga ma ei teagi, pead ümber istuma. See kardirada on Saku Suurhalli juures ja ta tahab seal ühte üritust korraldada. Sa võid trammiga ka sõita ja siis sealt trolli peale minna. Õismäele. 6 troll sõidab sinna. No sõidad ja siis lähed Vabaduse väljakul maha. Seal läheb busse ka muidu. 18. Aga mis ise? Lähed kinno? Piletid on ju kallid. No ma uurin seda kardiraja asja. Ja sa hetkel "Kosmose" juures? ... +20 mintsi analoogset mula ...

kannatuse kaotanud naispensionär:
klge, no kaua peab terve troll kuulama mingit teie pläma. tõepoolest.
te oleks pidanud seewaldi peatuses maha minema.

kutt telefoni: kle, mul on praegu selline asi, et minust vist tahetakse midagi.

mutt: yeah

kutt võtab hääle vaiksemaks ja räägib telefoni eimillestki.
mutt läheb vihaselt bussist maha ja maha läheb ka kutt, kes ei peaks seal peatuses üldse väljuma. Läbi trolliakna on näha, kuidas mutt bussipeatuses tüüpi edasi sõimab.

hilario

kenadel naistel ei teki seda muretki, kuidas saab.
neil lihtsalt on.

liivakasti põletamas

ühel vihmasel suvepäeval tiksusid kaks onu liivakasti serval, panid tina ja arutasid maailmaprobleeme. mingi hetk tõmbas üks onkel uttu. mingi tund hiljem kukkus mahajäänu liivakasti ja ei saanud sealt enam välja. magas vahepeal, siis üritas uuesti. kui kainemaks sai, hakkas ka häält tegema. alguses põhiliselt otsis sõpra nimega Jura. hiljem, kui aru sai, et sõber oli lipet tõmmanud, sõimas teda babaks, trusiks ja saatis teda ja kõiki möödujaid nahhui. kui pollarid ta lõpuks auto tagaistmele pressisid, teatas, et on russki ohvitcer. üks siis küsis ust kinni pannes, et kagda u vas vaina koncilas.

saianäoga mudilased

sattusin ükspäev üle pika aja taas Eesti randa ja mind võttis tummaks, kui priskeks on väikesed tatikad muutunud. koolides pole vist enam suuremaid nagasid, kes mudilastelt söögiraha välja pommiks, et nad ei saaks omale limpsi ja krõpse osta?

pressiteade

lõpetasin rauakooli ära.

kõik, kes minusse ei uskunud, võivad persse minna.

Philipsi kataloogiga mees marsas

passi järgi on Paul 63 aastat vana, välja näeb vähemalt kümme aastat noorem. kiilaneva pea varjamiseks on juuksed nulli ajanud. vormis püsimiseks tegeleb sörkimise ja jalgrattaga - kui sõidab, siis juba kaugelt näeb Marati väljaveninud dressipükstes krõnksus põlvi ringi väntamas. vahel ka matkab, seljas mustmiljonist lapist kokkutraageldatud ja teibitud kott, mille iga endast lugupidav matkasell oleks ammu ära põletanud.
naisi vaatab vanuses 19-34, ülejäänud ei ületa latti. tutvumiseks ujub ligi foori taga rohelist tuld oodates või siis marsas. et asjalikuna näida, lappab mingit Philipsi keedukannu tehnilist brožüüri aastast 1995. kuna naisi on palju ja tutvuda vaja, siis see tehniline klade on kulunud kapsaks. marsaga tal tegelikult sõita pole vaja, nagu ka trolli-bussiga, sest linna tal asja pole. aga ta teeb seda siiski, sest linnas on kevad, objekte rohkem ja püksid on vahetunud seelikute vastu.
kusjuures kui nüüd kõige selle peale mõelda, siis äkki ta ei matka ka - võib-olla lihtsalt käib end seljakotiga Balti jaamas näitamas?

why why why

ma ei tea miks on nii, aga kui keegi oskab kirjutada ja saab äkki popiks, paneb ta oma blogi kinni või siis passaka alla.
ohmygoshil tekkis vist mingi mees?
ott muutus sotsiaalselt liiga tundlikuks?
janus roberti sündroom on huvitav - edev, tahab silma paista, aga kui keegi uurima hakkab, kaob kivi alla.
milana? why the hell oli vaja asi parooli alla panna?
ja miks iida ei produtseeri enam midagi?

mul on juba imaginaarne nimekiri järgmistest sulgejatest.

tutti frutti

mimmu: "Mida ta kaebleb siin? Raudselt on mingi vanamutt. Vaata ta isikukoodi."
Peoleo: "76 sündinud"
mimmu: "Nojah."
Peoleo väga rõõmsalt: "See mootor on täitsa töökorras :)"

puudub loendist

täna oli selline lahe päev, kus sain teada et ma ei ole surnud ning pime ka mitte.

aga vat, lähemalt ei räägi.

Hermese koti projekt

mis värk on? vahepeal kõik sünnitasid, nüüd on kõik abielluvad.
aga niisama abielluda pole imho mõtet - mu meelest abielu on see, kui inimesed lahendavad probleeme, mida üksi elades never ei teki.
tegelt tänase päeva sündmusteahela tagajärjel peaks omal võtma päevakavva uue projekti, mille koondnimetuseks saab Hermese koti projekt.
sisu seisneb sariabiellumises, võttes mehe perekonnanime enda omale lisaks. ja ega siin iga nimi skeemi ei sobi - mida šheffim, seda parem. mingi Muna, Kask, Tamm ja Ivanov võivad kohe ära unustada. paralleelselt samal ajal tuleb omale soetada käekott ja mitte mingi kaubamajast pärit odav plastiktussakas, vaid ikka posh Hermese oma, mida mööda ilma ringi lennates ealeski muu pagasiga kokku ei pane. ja iga kord kui uus nimi tekib, lasta plaatinumis uus täht teha ja kotile monteerida, et siis mingi aja pärast on näiteks selline rida nagu A.B-W-H-Z-D-Ć-E-M
ja et peale nimelõbu finantsid ka korras oleksid, tuleb igast abielust lesena välja tulla.

emalendur

ma olen saavutanud pretsedendi, kus aasta jooksul olen lennukiga rohkem ringi kärutanud kui taksoga. kordades, mitte kilomeetrites. ja ma ei sõida aastas korra taksoga
tehke järgi, käpikud.

jõuga läheb kana ka mesipuuse

issand, kas mehed üldse teavad ka, mida naised ilu nimel teevad.
põmst on mul hetkel hea meel, et üleüldse elus olen.
esimene ja viimane kord mingite vaharibadega möllata ma ütlen.

Noa laev

kui su naabril on näiteks väga spetsiifiline hobi järvede näol, siis on kõige parem ehitada oma majad vaiadele nagu Bangladeshis või siis lihtsalt üks pirakas parv, kuhu saab mahutada kõik oma pudulojused ja kuu aja moona. et kui mingi burgaa üle käib näiteks ühe järve kadumise näol, tuleb asjast kuiva jalaga välja.

hevilihas

kahtlustel oli alust - Armani on mu puhkuse ajal koos subwoofriga minema kolinud. kuidagi maru rahulik oligi viimasel ajal olla.

asemel tuli tegelane, kes alguses kuu aega oli nähtamatu ning mängis ööd-päevad mingeid rallimänge. täna selgus, et tüüpe on tegelikult kolm, omavad kaubikut (sic!) ja talvel liiguvad ringi kas tunkedes või siis trussade väel. huvitav, mis saab siis kui ilmad soojaks lähevad?

paint your heartache

nojah.
sattusin täna mikrorajooni, kus mingi maja seinale oli tehtud gräffit: siin elab hiv+ pede

mind pole mõtet värvata

kuulge, ärge kunagi minge kaalujälgijaks. tegelt ka.

on üks sõps, kes saadab nalju ja muhedaid kirju ning on muidu vaffa mutt. ja äkki lambist tuli ükspäev kiri, et kas ta pole rääkinud, et käib kaalujälgijates. ma kirjutasin vastu, et pole midagi rääkinud ja oo kui põnev ja mis värk on. ja siis tuli selline ülevaade, et tunne oli, nagu oleks mingi ususekt mu lõpuks ikkagi kätte saanud. umbes midagi saientoloogia moodi. ja veel hullemaks läks. ma ei saa oma britnikeha projektiga sinna ligilähedalegi.
kui enam ei jaksanud seda välja kannatada, saatsin hirmutamiseks kirja, et suvel rannas kohtume.
peale seda pole ususektist enam korrespondentsi tulnud.

ostsin omale tordi. teemast sujuvalt väljatulemiseks või nii.

some casual conversation

kuna Svenssonitemaalt pole ikka signaali tulnud, siis nüüd on uus teooria. Lordil.
et Imp'ile öeldi, et läheb Rootsi, tegelikult kükitab praegu Serbias keldris käeraudadega radika küljes progeda kuni valmis saab.
ja kui valmis saab, siis antakse paar glasuurkohukest ja järgmine töö.

iljana pur kombjään dö taan?

foo suffrir pur etrö bel

liar

eile oli ikka fantast päev.
ideaalne rääkimaks inimestele just seda, mida nad kuulda tahtsid :)
nüüd on osad natukene liiga kurjad mu peale :P

moosikukkel

mu meelest on veidi tagurlik idee olla fitnessasutus ja siis ühel heal päeval pakkuda kõigile, keda fuajeest kinni püüda õnnestub, torti.
see meenutab mulle ühte pilti USA spordiklubist, mille sissekäigu juurde viis ainult eskalaator.

ei viitsi teiega tegeleda

saiapall.
ma arvan, et ma ei saanud eile seda kõnet, mille ma vist arvatavasti siiski ikkagi sain.

Nobeli preemia laureaat

tekkis siin meil diskussioon, kus Imp Rootsis pesitsema hakkab.
Kas Stock, selle äärelinn või muu.
Lord pakkus, et äkki elab skäärides mõnel saarekesel vangis, et enne ära ei saa kui on valmis progetud.
mis on iseenesest geniaalne idee panemaks progejaid tööle.
sest nüüd on ju jääminek.
mööda viimast kandvat jääd viidi saarele.
ja enne kui tüüp avastab, mis teema on,
on jääminek ja ongi lõksus.
saarel pole ka ühtegi puud, et parve ehitada.
maja on maa alla kaljusse raiutud.
muidu võtaks maja seinast parve jaoks materjali.
on arvuti, piiratud nett ja kolm tonni glasuurkohukesi.
tagas tuleb poole aasta pärast kui ilm uuesti külmaks läheb ja meri kinni kaanetab.

hellad kellad

kellakeeramises on üks positiivne asi ka.
kui auto kellakruttimise nupp on näiteks ära murdunud ning mingi muudatuse teostamiseks tuleb seda peenikese orgiga sekundi kaupa edasi tõksutada, ja kui seda teha ei viitsi, siis on pool aastat su auto kell õige ja pool aastat vale. aga korra aastas on see kellakeeramise päev ikka tõeline pidupäev - et finally läheb kellakene õigeks :)

motivatsioonipakett

nii lapsed ja muidu lohhid.
kui teil on kooliga mingi probleem - ei viitsi käia, õps on loll, Jürmo paralleelist kiusab, mata ja füss on nõmedad, Keemik on vastik mutt, koduseid töid ei viitsi teha, Virus on kogu aeg ühed ja samad näod, rate ja msn on blokitud, dire kutsub pidevalt isa-ema kooli, kooli parklas polnud jälle mitte ühtegi vaba kohta, Smith'i diagrammist ei saanud essugi aru, arvutiklass oli jälle täis, seitsmendat korda teete tõenäosust ja 13ndat aastat bakalaureust, siis nüüd on uued tuuled. kui seni pole mitte miski aidanud, siis see video peaks olema piisav motivatsiooni saamaks oma asjadega A-st B-sse. kelle jaoks hero, kelle jaoks hull, kelle jaoks Einstein. minu jaoks hullumeelselt intelligentne ekstsentrik. täiesti fantastiline. selliseid tüüpe oleks maailmal rohkem vaja.

p.s. mul kõrbes söök selle tegelase pärast põhja :)

holy fuck

hmmm, see tšekistist naaber, kes pidevalt mingeid kahtlaseid meestepidusid korraldab, on vist ikkagi mingi homo. ja ma polegi aru saanud, elab ta seal üksi või koos mingi kutiga. aga fakt on, et naisi tema elamisse ei satu. ja see, mis täna tema köögiaknast järjekordse party ajal õue paistis, oli pehmelt öeldes kummaline.
aru ma ei saa, kellele oli seda vaja, et Maika minema kolis?

satelliit luurelind

oli ükskord tööl nii surmigav päev, et palju polnud puudu kui oleks hakatud lauaplaati närima. otsustas siis timurlaste salk minna end tuulutama. osteti mingid joogid - söögid ning suunduti raudteeliipritele vedelema ja möödasõitvaid ronge lugema. tunni-paari pärast longiti office'sse tagasi. vahepeal oli aga timurlaste ülemus teada saanud, mis teoksil. peale seda pandi timurlastele kuuks ajaks poekeeld peale.

teade puhhikutele

sain hiljuti kosmosest signaali.
nüüd lendan ise ka järele.

batsillitakso

nonii.
ma olen ikkagi terve talv otsa õiget asja ajanud, et kogu aeg autoga igal pool käinud ja poodi ainult öösel sattunud, et batsillid mind kätte ei saaks.
see tugines kõik eelmise aasta kogemusele kusjuures.
aga lõputult eest ära ei jookse ja kogu jama saab su varem või hiljem ikkagi kätte.
esimene versioon on, et see on mingi Londonist kaasaimbunud viirus. aga ma ei usu seda eriti.
teine versioon, mis on palju tõenäolisem, et sain selle lennujaama-õika taksost. sest taksojuht veel kekkas, et oli puruhaiget Lauristini/Maripuud/Parekit või tont teab keda, hiljuti Tallinnast Tartusse sõidutanud ja see olla tagaistmel hinge vaakunud.
nii, et nüüd tänu kõigele sellele rippusin kogu nädalavahetuse teadvuse ja pildituse piirimail ja kui ma teile lauba/pühaba midagi lubanud olen või lihtsalt midagi rääkinud, siis unustage see kohe ära :)
tegelt peaks Tulikasse mingi kaebekirja saatma - et neil on mingi bioloogilise relvaga varustatud räim liikvel.

the more you see, the less you know

oh jumal kui palju on ilmas asju, millest ma aru ei saa ega siiani midagi ei teadnud.

I’ve learned more from this egotrip than all my ed. classes back in prim/sec/high schools ...

ronige katusele

põmst on Eestis hetkel kahte tüüpi inimesi: ühed, kes teevad, mida tahavad, ja teised, kes on pangale võlgu.

get a life

mulle näib, et mõnel kasvavad asjad üle pea ja tal ei ole hea olla

life is stranger than fiction

juuatäis meeste jutt on juuatäis meeste jutt, aga juuatäis peaga saab ka tihti tõde kuulda

moraalinormideta

võim on absoluutne hüve. raha pole oluline. seda on nagunii.

puujalast vabanemise projekt

täna sai selgeks, et puujalast vabanemise projektiks plaanitud neli päeva oli viimase 15 aasta kõige lollim kalkulatsioon ja kukkus muidugi ülihaledalt läbi. esimese kahe minuti jooksul sai selgeks, et selleks kulub miinimum kolm kuud + agar materjali kogumine + kodutöö + teatud investeeringud. kusjuures ma ei suutnud keskas tunniplaanis olnud peotantsu ja bailatino vahel leida praktiliselt mitte ühtegi tuttavat elementi :(

väga kurp ;(

viimane kursus

sa oled vene tibi.
sul on kõige olulisema aine loengus surmigav.
sa oled ainus tipikas, kellel on pinal.
ja mitte lihtsalt pinal, vaid helepruun froteelaadsest materjalist nunnuka kassi kujuline. lukuga.
su Dali 2008 päevikus on 14. veebruar äärest ääreni südamekujulisi kleepse täis kleebitud.
sa joonistad mitte midagi mõeldes oma konspektis ülalt alla pastakaga mummukesi ja kriipsutad neid läbi.
mummukeste norm saaab täis.
sa võtad oma Gucci kotist roosa vidina, mille küljes ripub karvane jänku ja mis võiks olla Pocket PC, aga pigem on midagi veneaegse Nu Pogodi munademängu laadset.
ja sa mängid ning liigutad seal kastikesi ja siis palle ja siis mingit kosmoselaeva.
siis joonistad jälle mummukesi ja tõmbad neid läbi.
loengu lõppedes kuhjad oma vara Gucci kotti tagasi ja jalutad sõbrannaga uutele jahimaadele.

Paide alla metroo ehitamine

Do you ever get the funny feeling that something is going down behind the scenes but you are totally clueless?

i want my last years back

noored esmakursuslased rockivad!
poistel on veel kõik juuksed peas ja kõhtu pole ette tekkinud. tüdrukutel on veel korralik käekiri ning kortsudeta silmaümbrus ja pole ka jõudnud vormist välja minna. viimase aasta omadel või siis neil, kes on igavikuliselt kaua koolis rippunud, on mõnel pea hall või mis veel hullem - pooled juuksed peast läinud. ja millise tohutu õhinaga esmakursuslased raamatukogust valesid raamatuid võtavad :) aga noh, kui vigu ei tehta, ei tehta põmst midagi ja pole ka vaja neid kurssi viia, mida võtma peaks. las uurivad elu :)
aga tõsi ta on. koos lapsepõlvega kaob ka võime millesti tõeliselt vaimustuda. sellepärast ma ei tahagi täiskasvanuks saada.

p.s. ja ruudulised flanellpluusid on taas liikvel!

asking for trouble

põhimõtteliselt on kõik võimalik

an old habit from ballet class

kes ei taha oma hammastest ilma jääda, tehku oma võileivad ise

harjutamine teeb meistriks

sushi tuleb iga korraga järjest paremini välja.
et ei ole enam mingi vedel junn!
vaid sellest on asja saanud.
kusjuures nüüd kui ma tehnikat valdan, on tekkinud uus küsimus.
et millega on põhjendatud poes müüdava sushi hind.
mingi väike karp, umbes 6 tükki sees ja hind on 91 eeku :O

go Mozart

Leopoldil, tublil töötajal, nagu meil kõigil, olid omad vead. Tööle jõudis ta enamasti 12-13-ks ja kadus 15. Mingit üliolulist projekti tegi nähtava tulemuseta aastaid. Kollektsioneeris pahna keskmisest tugevalt rohkem, ajades sellega oma toanaabri viimase piirini närvi. Kui lõpuks ära läks, visati ta toast muude asjade hulgas minema kingaladu ja kuid karpides vedelenud pitsad. Uues kohas olla Leopold kuu-poolteist oma pingelist kahetunnist graafikut edendanud ja siis leffa-leffa saanud.
Mingil hetkel anti Leopoldi telefon Onu Raivole paariks päevaks kasutada. Ükskord Onu Raivo siis mainis, et selles telefonis oli hommikune äratus kella 11-ks pandud.

Ida-Virumaa biznizplän

see on absoluutselt ära tõestatud, et autoga ringi sõites jääb ikka täiesti eluvõõraks.

bussijaama saabub narva-sillamäe-jõhvi-kohtla-järve buss. niipea kui peatub, lendab uksest välja segipekstud näoga narkar. raha kerjama. ainult naistelt.ilmselt oli tüübil mingi plaan, et enne bussijaamast uttu ei tõmba kui 100 eeku käes. kahjuks lihtsalt ei viitsinud tol hetkel lolli mängida ja uurida, mis lugu tal mulle rääkida oleks olnud.

pauksonite koer

seoses selle lumega leidis kinnitust seos minu lumelabida ja talveilma vahel. et sel hetkel, kui ma selle omal pagassist välja tõstan, sajab lumi maha ja niipea kui tagasi panen, sulab ära. eelmine aasta oli täpselt sama jama. kusjuures neid värke on veel. nii et nüüd hakkan pauksonite koera projekti raames tegelema ennustamise ja muu voodooga. aunaste tütrel oli telekas miski nõidade saade - peaks laskma end linti võtta.

läks ja laulis

i cannot believe this

niipea kui kaeblema hakkasin, tuli lumi kohe maha, kõik sõitsid hoobilt nagu idioodid ja siis kadus see neetud lumi ülejärgmine päev jälle ära.ja ma ei jõudnud absull mitte kui midagi ette võtta.

allanullitalv

tuleb see neetud lumi ükskord maha ka juba või ei tule?

trepid, mis ei vii mitte kuhugi

mõni päev on imelik.

päevakavas kinkide ostmine, aga kui uksest välja saad, vaatad, et see on küll aasta kõige imelikum päike ning otsustad, et jõulud võivad oodata.

keeradki teise suunda ja kruiisid ebamäärase sihiga ning mingil hetkel avastad, et oled sattunud sinnakanti, kus ema vene ajal töötas ja sind endaga tööle kaasa võttis. mõtled, et vaatad asja üle ja see maja on alles! küll palju pisem, aga ikkagi alles. isegi see aken, kus sai kõõlutud, on veel olemas, küll uute ribikardinatega. puhvet, mille ees jõlkudes viinerilaadungi saabumist passisid, on kinni müüritud. ja need lehised, mille all mingi laupäevaku korras lehti riisusid, on ka elus ja megapikaks kasvanud. samamoodi pargipuud. lao hoovi värav on kõige trööstitum värav üldse ning taamal veavad mingid lohhid käruga metalli ja vaatavad, et mida sina vaatad. naabruse kortermaja on ka täpselt sama värvi mis 25 aastat tagasi. üllatusega leiad, et sellel kohal on ka aadress, mis on Tallinna linna kõige uskumatum aadress üleüldse. mitte sittagi pole muutunud, kõik on jäänud täpselt nii nagu aastakümneid tagasi, ainult sina olen suureks kasvanud ja nemad väikeseks jäänud.

mis aga tõeliselt üllatab, ongi avastus, et kui väike oli maailm siis ja mis on nüüd. pood on baariks tehtud ja majade vahel oli vist mingi ehitis olnud, mida sa ei mäleta ning millest on järgi jäänud ainult trepid. never ei teadnud, et ühel pool on sellised eramajad ja ülisalajane tee nende vahel, mida pole ühelgi kaardil. ja teisel pool puumajad, millede ees istuvad väljatassitud diivanitel inimesed ja joovad teed. detsembrikuu lõpus, kujutate ette! mõni muhe koer, kes longib ringi. ja seal on alles munakividest teed! kuigi sa ei saa aru, kuhu need viivad. ja kas need inimesed ise ka teavad, milline miljonieurone vaade merele neil on.

aga tühja ma teile ütlen, kus see koht asub :)

põmst läks asi nii, et selleks ajaks, kui ma sealt minema sain, oli SEE pood, kuhu vaja minna oli, kinni pandud.