õppemultikas

Sattusin segastel asjaoludel, mida siin lahkama ei hakka, "Orto" sööklasse.
Ja ei suutnud oma silmi uskuda, et selline uskumatu place on Tallinnas veel olemas.
Moodsad ajad on jõudnud ainult söökla välise fassaadini ja see on ka põmst kõik. Sisse astudes toimub back to the past 20 aastat tagasi ja kusjuures see ei ole taotuslik. Võiks raha vahele panna, et vitriin on neil isegi sellest ajast, rääkimata suvalise mustriga taldrikutest, juhuslikest nugadest-kahvlitest ning kassiirist, kes on seal nii 40 aastat juba jõudnud töötada. Sööjad on tavalised tunkedes töömehed ning kontoritibinad.
Samal ajal ilmusid sinna eiteakust mingid slaavi päritolu kalleid kaubamärke hindavad wannabe-ärimehed, kes oma Armani jope ja Versace'i teksadega aru ei saanud, kuhu nad on sattunud. Mõni ime, et Imre Kose söögikoht sealkandis pankrotti läks.

kõiki raamatuid pole mõtet linti võtta

oh juudas, täna oli telekast "Tuulest viidud". iga naine teab, mis asi see on.
käisin seda omal ajal kinos "Eha" vaatamas - oli kunagi selline kino keskturu juures, kus hiljem pesitses "Kangadžungel", kes ei viitsinud kino kaldpõrandat ülesse võtta ning sellepärast tuli seal mööda kreenis põrandat kangaste vahel ukerdada. nüüd asub seal "Maxima", kus on poe lahtioleku aegadel ilmselt kõige suurem pensionäride konsentratsioon Eestis ühe ruutmeetri kohta. aga mitte sellest ei tahtnud rääkida.
well, tookord kinos oli saalis veel umbes neli inimest ja film kestis tugevalt üle kolme tunni, mille ajal arenes mul täiesti väljakannatamatu põiekas. nii, et alati kui film kuskilt tuleb, seostub see mingi räige kannatusega.

seltskonnaboy Gabriel Kubjas, honey, learn how to buy shoes that GO with the dress

on kaks tegelast, keda siiani pidasin mingiteks väljamõeldisteks. üks oli Hillar Kohv ja teine Farmi-Gabriel. umbes, et mingile näitlejale makstakse sketšide eest pappi ja salvestatakse piilukaamera lugu.
eile siiski selgus, et Farmi-Gabriel on reaalselt olemas. ilmus nagu džinn pudelist ühtäkki Õika "Maxima" poodi koos oma alaealise pruudi ja mingi vanema naisteraffaga, registreeris, et teda, tema Ameerika õhujõudude embleemidega jopet ning neoonkollast ning -rohelist patsikummi on märgatud ning läinud oligi. kuidas saavad sellised detailid paigast ära olla? ma isegi ei tea, kust erekollaseid patsikumme tänapäeval osta saaks kui huvi peaks tekkima. viimati nägin midagi ligilähedast aastaid tagasi rauakooli arvutiklassi kosmosemuti peas.