turnee jäätunud esiklaasiga külmikus

asi sai alguse tegelikult veel varem kui ülemus teatas, et nii, plika, lähed ja vahetad saartel ja haapsalus arvutid ära. aga see oleks hoopis teine jutt.

ametlikult algas kogu jama sellest, et nagu ikka, munesklesin liiga kaua voodis ja loogiliselt lükkusid ka kõik muud asjad edasi ning kella 10:30se hiiumaa praamile kihutasin oma räimega nagu ridari äss. aga tutkit. haapsallu jõudes otsustasin, et ilmselt on praam ammu ilma minuta läinud. ajasin siis tööasjad korda ja kuni järgmise aluse väljumiseni sai linnas ringi tuiata.
loss muidugi rokkis. eriti see, et ma olin ainus turist, kes viitsis sinna lossini jalutada. kui välja jätta üks seal lossihoovis koos lapsega kelgutav paps. veel rohkem rokkis pollarijaoskonna vastas olev linnakaart, mille katteks olev klaas oli nii ära jäätunud, et teadasaamaks, kus üleüldse oled, tuli kõik see jää maha kraapida. ja üle tee pollarid vaatavad reas, et misasja sa seal küll teed.

enivei oli seal hiiumaa praamil mingi imelik roosade maapõskedega tegelane, kes tegi pidevalt asja mu ees istuva muti juurde. neljandal ringil ütles roosapõsk mulle millegipärast tere. mis oli nii eri kahtlane, et varjusin kroonika taha. kroonika ise oli täiesti klassika ning seal mingi majajäetud tüübi inna roosi stiilis soigumine sai top 5 haigema teksti edetabelisse.
hiiumaa tööasjad said nibin-nabin lahendatud ja üks kohalik ütles mulle, et neil ei ole seal saarel selliste cuckoo'de jaoks eraldi asutust (praami õunapõsk). mis tuletas mulle meelde, et kui ma viimati hiiumaal käisin ja praami väljumiseni autoga ringikimades aega parajaks tegin, siis ka miski päss hääletas teeääres ja kui kinni pidasin, siis lihtsalt kukkus lambist sõimama ja röökima. ilmselt väikese kinnise ühiskonna asi - sugulased liiga palju omavahel abiellunud.

hiiumaa-saaremaa praamil imbusid ei-tea-kust välja mingid kolm tüüpi, kes nuiasid end mu räimega kuressaarde kaasa. ütlesin, ise teate millega riskite, salongi ventikas ei käi ringi. tüüpidel oli kama, sest olid midagi sassi ajanud ja kella 9st saadik sadamas munenud ja pimedani praami oodanud. räimes läks asi üsna ruttu täbaraks, sest kolme tüübi väljahingatud õlled udutasid aknad totaalselt ära ja siis läks ilm kah külmaks ja üleüldiselt oli see ikka väga imelik, et üldse kuressaarde jõudsime. autos viidi mind kohe kurssi sellega kuidas mingi hiiumaa mehe hobune oli talvel jääteed ületades merre räimedele söödaks läinud. siis unustas üks kutt veel oma moblafoni tagaistmele ja ma lihtsalt külma kõhuga tegin ulmelise kõne viimasena valitud numbrile, kes osutus mingiks tibinaks. kokkuleppeliselt sai mops kuresaare bussiinfosse viidud.

spa-hotell oli täiesti hämmastav - kõik klienditeenindajad olid eestlased, külalised hommikumantlites ringituiavad soomlased ja mina nagu tulnukas teiselt planeedilt, kes oleks võinud oma trikoo kaasa võtta.

ja hommikuks oli nii mu räim kui ka selle pagaasnikus olnud arvutiasjad täiesti ära külmunud. ja veel kummalisemaks läks asi, kui kolmveerand tundi enne praami väljumist sadamasse jõudes ei mahtunud praamile.
kolmapäeva keskpäeval.
ja siis tuli üle mere mingi plaaniväline ulmeline kahekorruselise autotekiga hiidpraam, mis võttis meid kõik oma suurde metallkõhtu nagu vaal pinocchio.

järgmine päev kontoris avastasin, et kuressaare hotellis käekotti koristades olin oma praamipiletid ära visanud :(