ükskord tulen ma niikuinii

tänase päeva kõige olulisem küsimus on, et kuidas siis ikkagi said autod Viru Keskusesse. eriti teisele korrusele.

a mulle selline rahva hulka toomine sobib. selg läheb iseenesest sirgu, tekib lootus ja igasugused uued küsimused. nagu näiteks, et et kui praeguseks olen saavutanud hilpe-saapaid ostes laiskusest taseme, kus valikuid on mitu ja valida ei viitsi, siis ostab täiesti pingevabalt mõlemad ära. siit asja edasi arendades lihtsalt sportlik huvi, et millal omale tutika auto võin osta nii, et ohoo ja võtmed käes?

ma keeldun saamast vanaks ja lakkamast sellistese asjadesse uskumast.