auriku kapten

ah kui mõnus on ärgata nii pikana ja laiana nagu sa oled, juuksed täis lakki nagu Kunksmooril, pühapäeval kell 12 päeval ja tunda, et kõik on nii fantastiline, et sedasi võiks vedeleda elu lõpuni.
mängida mõttega, et läheks trenni, aga jääb ära kuna klubi kodukas on jälle maas ja väga agar administraator teatab sulle rõõmsa häälega, et vabu kohti ei ole.
jalutada ulmelist ringi ja osta tort.
lugeda mingeid vanu saatekavasid ja avastada, et on pöffi viimane päev.
minna kõige viimasele filmile, mis osutub ootamatult heaks leiuks, lonkida mööda inimtühje vanalinna tänavaid ja kimada autoga öös.
mõelda, et see garaaži lukskorteriks ehitamise mõte on kõige parem mõte üldse, jõuda koju hommikul kell kaks ja hommikul kapitaalselt sisse magada.

ja mitte ühtegi muret ei ole.
ainsamatki.
selliseid päevi võiks rohkem olla.

sellised munesklemised ei kesta kaua, seega tuleb asja maksimaalselt nautida.