kui ükskord mingis suvalises aucklandi plaadipoes tuiasin, endal suht kiire, pandi mängima üks lugu. ja ma lihtsalt seisin riiulite vahel ja tegin asja. ja see laul muudkui kestis ja kestis ja ma seisin ja kuulasin ja muudkui hakkasin ära minema ja ei saanud mindud. siis sai veel mõeldud, et läheks küsiks müüja käest, et mis see oli, aga millegipärast jäi küsimata. uksest välja astudes mõtlesin, et selle hetke jätan meelde, et kuidas laulu pärast ei saa poest välja ja samas lugu ei tea ja ei hakkagi teadma. nii ma siis minema jalutasin.
ja täna - seda juhtub üks kord 100 000-st - ma sain täiesti suvaliselt selle loo teada :)
Sunday, March 12, 2006
love generation
Posted by tiff at 21:57
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment